Kihnu saar

Kihnu on saar Liivi lahes. Kihnu kuulub Pärnu maakonda ja moodustab ümbritsevate laidudega Kihnu valla. Saarel on neli küla. 1994. aastal oli elanikke 570.

Ajalugu

Saart on esimest korda mainitud aastal 1386 (Kyne), asustuse kohta on teateid aastast 1518.

Halduslikult kuulus Kihnu keskajal Saare-Lääne piiskopkonna Vana-Pärnu kihelkonna Audru ametkonda. Liivi sõjas käis Kihnu käest kätte: aastatel 1562–1565 kuulus Taanile, 1565–1575 ja 1582–1600 Rzeczpospolitale, 1575–1582 Moskva tsaaririigile. Aastatel 1600–1710 oli saar nagu kogu Eestigi Rootsi Kuningriigi koosseisus, olles 1627–1680 algul von Thurni ja seejärel de la Gardie eravaldus. 1710. aastal läks Kihnu Moskva tsaaririigi koosseisu.

1624. aastal on esmakordselt mainitud Kihnu Püha Nikolai kabelit. 1642. aastal ehitas Pärnu krahvinna Magdaleena Thurn zu Walsasina Kihnu Püha Nikolai kiriku. Kihnu algne kirik oli puust õlgkatusega ehitis, kus aeg-ajalt Audru kiriku koguduse õpetaja käis jumalateenistust pidamas. Venemaa Keisririigi Liivimaa kubermangus kuulus Kihnu Kihnu kroonumõisa. 1784. aastal ehitati Kihnusse uus kivist kirik. Usuvahetusliikumise ajal aastatel 1846–1847 läks suur enamus Kihnu rahvast üle õigeusku ja luteri kirik võeti kasutusele vastloodud õigeusukoguduse kirikuna. 1848. aasta märtsis asutati Riia piiskopi Filareti poolt Kihnu õigeusu kihelkond.

Kihnu saare lõunatipul Pitkänä neemel asub 1865. aastal malmosadest monteeritud Kihnu tuletorn.

Alates 1921. aastast kasutati saart väljasaatmise kohana, teiste hulgas viibis seal Ned de Baggo. Suvistepühade puhul 1934 korraldas üks Pärnu noorteselts ekskursiooni Kihnule väljasaadetute eluga tutvumiseks koos rahvapeo ja näidendi ettekandmisega. 22. augustil 1934 valiti Tartu Vanemuise aias suveprintsiks Kihnu saarele saadetud Karl Jänes, kellel selleks puhuks võimaldati ajutiselt Tartusse naasta.

Loodus

Saare pindala on 16,38 km², koos ümbritsevate laidudega 16,65 km². Kõrgeim punkt asub vaid 8 meetrit üle merepinna. Mandrist eraldab Kihnut umbes 12 kilomeetri laiune Kihnu väin. Liivase ja kivise pinnaga saarel on nõmme- ja palumännikuid, palu-salumetsa, puis-, aru- ja rannaniite ning rannikul liivikuid. Kihnu rannajoon ja tema lähedased laiud muutusid 2005. aasta jaanuaritormi tagajärjel palju. Niisugune torm tabas saart viimati üle 75 aasta tagasi. Kihnu on võimalik sõita lennukiga (Pärnust), laevaga (Pärnust) ja praamiga (Munalaiust Tõstamaa lähedal), talvel üle jäätee (samuti Munalaiust).

Kultuur

Kihnu kultuuriruum kuulub UNESCO suulise pärandi meistriteoste nimekirja. Kihnu kultuuriruumi kaitseks ja järjepidevuse hoidmiseks asutati 2002. aastal SA Kihnu Kultuuriruum. Kihnu kultuuri silmapaistvamad näited on rahvarõivad, ülalistmine ning paljud traditsioonilised käsitööoskused. Kihnul asub Kihnu kalmistu, kus on muu hulgas Kihnu Jõnni haud.